Uudised

Ava galerii

Ava galerii

Head õpetajad, õpilasesindus, õpilased, hoolekogu ja lapsevanemad!

Ootame kandidaatide esitamist järgmistele tunnustustele:

• Abja Gümnaasiumi aasta õpilane
•  Abja Gümnaasiumi aasta õpetaja
• Abja Gümnaasiumi aasta klassijuhataja
• Abja Gümnaasiumi aasta lapsevanem
• Abja Gümnaasiumi aasta vilistlane
• Abja Gümnaasiumi aasta tegu

Ettepanekud koos kirjaliku põhjendusega tunnustuse andmiseks on oodatud hiljemalt 25. maiks e-posti aadressile kool@abjag.vil.ee märgusõnaga “Abja Gümnaasiumi (tunnustuse nimi)”.

Täpsem info tunnustuste kohta on kirjas Abja Gümnaasiumi tunnustamise korras.

Abja Gümnaasiumi tunnustamise kord

Päikeselisel aprillikuu  varahommikul kogunesid Abja gümnaasiumi õpilased kooli sisehoovi, et veeta vahva päev orienteerudes ja ennast proovile pannes. Päeva jooksul kihas Abja-Paluoja ümbrus lippudega meeskondadest ja laulust. Aset leidis traditsiooniline sõjalis-sportlik maastikumäng Keeristorm. August Kitzbergi nim gümnaasium, Halliste ja Paistu kool olid samuti võistkonnad kokku pannud ja tulnud Abja ümbrusega tutvuma.

(veel …)

Tutvumispäev toimub 17. märtsil kell 9.00 Abja Gümnaasiumis.

Hea sõbra jaoks on valla
mu uksed ja mu hing,
mu silmad ning mu kõrvad
ning mu perekonnaring.
Kui tahad, tule alati,
ma ootan aken avali
või lenda-lenda kas või
läbi telekanali…

(veel …)

Täname kõiki osalejaid ja korraldajaid: Abja gümnaasiumi, Abja gümnaasiumi õpilasesindust, Vanemaid, kes toetasid õpilasesinduse kohvikut, Abja noortekeskust, Abja noortekeskuse ettevõtlusringi “DreamTeam”, Abja kultuurimaja!

(veel …)

Aktuaalsed teemad ja pidevad kriisid valmistavad kõigile muret, jätkuvalt valitseb ebastabiilsus tuleviku ees. Ühiskonnas levivast ebakindlusest on lapsed ja noored tugevalt mõjutatud. Eesti vaimse tervise uuringust on selgunud, et depressioon ja ärevushäired on õpilaste seas kahjuks väga levinud.

Vaimne tervis on üldtervise lahutamatu osa. See on jätkusuutlik heaoluseisund  igapäevaeluga toimetulekul ja adekvaatsete otsuste tegemisel. Kahjuks peame tõdema, et õpilaste ennastkahjustav käitumine on tõusuteel. Olukord on tõsine ja meil kõigil on kohustus märgata abivajavat last.  Peame mõtlema, kuidas hoida laste ja noorte õppimisvõimet ning heaolu. 

Meie kultuur on oma olemuselt ja lähtuvalt ajaloolisest pärandist pigem karistav kui toetust pakkuv. Äärmuslikud moevoolud, kus kõikelubav kasvatusviis või liiga karmid ja piiravad põhimõtted mõjuvad lastele segadust tekitavalt ja laastavalt. Selle keerises unustame lapse tunded ja psühholoogilised põhivajadused, mis on inimeseks kasvamisel väga olulised. 

Lapse heaolu saab alguse tasakaalukast, enesekindlast ja enesega hästi toime tulevast vanemast, kus põhifookus on usalduslikul suhtlusel lapse ja vanema vahel. Laps peab tundma, et ta on hoitud. See ei tähenda ülehoolitsemist, vaid emotsionaalses mõttes hoidmist, kus sõnad “sa oled mulle kallis” on igapäevased. Noorte sõnul on see perekondlikes suhetes väga oluline. Lisaks peab laps tundma end soovituna. On hingekriipiv kuulda laste suust sõnu: “Mul on tunne, et mind ei ole mitte kellelegi vaja”. Kahjuks on lapsevanemad kodus oma muredega nii hõivatud, et toredat koosolemist ja meeldivaid emotsioone jääb aina vähemaks. Me veedame palju aega internetis, infotehnoloogiline areng on olnud plahvatuslik ja tekitanud meis kõigis ülekoormust. Peame meelde tuletama, et lapsed peegeldavad meid endid, täiskasvanuid. Tuleb võtta aega, et olla lapse päralt, lasta tal rääkida ilma vahele segamata ja tema tundeid korrigeerimata. Iga inimene tunneb oma tundeid ise, nii ka laps.

Lapse suhtes täiskasvanuga ei tohi ära unustada ka huumori olemasolu, sest lapsel on kaasasündinud vajadus “natuke nalja” saada. Kui elu muutub morbiidseks ning laps näeb ainult muret ja vaeva, mõjub see tema vaimsele heaolule hävitavalt. Adekvaatne huumor on alati asjakohane ja seda peaks pakkuma kodu ning perekond, aga loomulikult ka kool, sest laps on kooliga iga päev tihedalt seotud. Samuti on oluline peres, lasteaias ja koolis meie-tunne ja üksteise hoidmine, et lapse ümber oleks turvaline tervikut moodustav keskkond. Jätkusuutliku muutuse selleks loome ise.

Lisaks on õpilaste puhul väga oluline neile õpetada, kuidas õppimine päriselt käib. Me eeldame, et laps on väike koopia täiskasvanust, kes kõike teab ja oskab end reguleerida. Tegelikult on nii kodus kui koolis vaja last juhendada ja õpetada õppimiseks vajalikke oskusi. Muret tekitavad ka täiuslikkusele suunitletud vanemad, kelle jaoks on ülihead hinded ja  tippsooritused igapäevane nõudmine ja ootus lapsele. Laps samas igatseb hoopis asjakohast märkamist pingutuse eest, mitte maksimaalsetele tulemustele orienteeritust.

Kogu lapse eelnev kujunemislugu mõjutab tema tänast toimetulekut. Laps vajab rahulikku keskkonda ja emotsionaalsete vajaduste märkamist. Lastele valmistavad muret keerulised pere- ja sõprussuhted ning  koolis või kodus kogetud emotsionaalsed pinged. Lapse muresid tuleb kuulata. Abivajajat saab märgata ükskõik kes: õpetaja, sõber, peretuttav. Laps ei saa ise hakkama, ta vajab meie, täiskasvanute toetust.

Laine Lindvest

Abja Gümnaasiumi direktor

Pea 20 aastat tagasi märstikuus heliseb telefon. Kuulan, mõtlen ja ütlen: „Jah, teeme ära!“. Sellest sai alguse teekond, mille lõppu hetkel ei paista.

Abja Gümnaasiumis sai piirivalve õpetamine alguse 28 aastat tagasi. Nüüdseks on sellest saanud sisekaitse õppeprogrammi osa, sest väljaõppega on liitunud politsei ja ka päästeamet. Sisekaitse klassi kõrghetkeks oli ajajärk, kus gümnaasiumilõpetaja sai koos lõputunnistusega piirivalve kutsekvalifikatsiooni, mis võimaldas otse koolipingist tööle asuda tollasesse Piirivalveametisse. Mõned aastad hiljem pakkus sama võimalust ka Päästeamet.

Ajad muutuvad ja sellega koos muutuvad nõuded haridusele ja väljaõppele. Täna läbivad sisekaiste suuna noored gümnaasiumis 320-tunnise politsei- ja piirvalvealase eelkutse programmi ja samas suurusjärgus päästeametniku algkursuse. Päästeametniku väljaõpe, mis on põiming teooriast ja praktilisest tegevusest, toimub komandos ja juhendajateks on elukutselised päästjad.  Politseinike poolt antakse noortele ülevaade politseitöö erinevatest tahkudest ja piiri valvamise olulisusest. Õpetajate brigaad on vägev. Politseitöö praktilist poolt tutvustab Viljandi politseijaoskonna välijuht ja meie oma vilistlane Mare Maalmeister. Politseitöö süüteomenetlust, enesekaitset ja taktikat õpetab Sisekaitseakadeemia korrakaitse õppetooli juhataja-lektor Riho Rei. Suhtlemisest, kultuuridest, piirivalve tööst, Schengenist  ja dokumentide kontrollist räägib Andrus Reimaa, kes igapäevaselt töötab Tartu politseijaoskonna juhina. Andrus Reimaa koostatud on kogu sisekaitse suuna õppeprogramm. Samuti tegeleb ta suunaõpetajate leidmise ja tunniplaani koostamisega. Loomulikult on viimasesse tegevusse kaasatud teisedki sisekaitse õpetajad, sest kogu tegevus on tugeva meeskonnatöö vili. Koos planeeritakse kevadised väljasõidud Sisekaitseakadeemiasse, piirivalve kordonitesse ja politseijaoskondadesse. Panustatakse maksimaalselt, et noortele inimesetele anda ülevaade Eesti suurima julgeolekuasutuse tööst ja tegemistest. Läbi elukogemuse peegeldatakse politseiametniku igapäevaelu.

Meie tänane missioon on praegusel ebakindlal ajal süstida noortesse eelkõige enesekindlust ja teadlikkust. Kogu meeskond õpetab selle nimel, et Abja Gümnaasiumi sisekaitse klassi vilistlased oleks haritud ega satuks politsei klientideks, et nad hoiaksid meie ühiskonna turvalisena ja julgeks sekkuda, kui näevad murekohti ja abivajajat.

Andrus Reimaa
Abja Gümnaasiumi sisekaitse õpetaja
Tartu politseijaoskonna juht

Õpetaja Ave ootab sügisel kooliteed alustavaid lapsi kooliga tutvuma:

7. veebruaril kell 13.00

15. märtsil 13.00

12. aprillil 13.00

10. mail kell 13.00 (ootame lapsi koos vanematega, võimalus teha õpilaspileti pilti ja täita avaldus kooli vastuvõtmiseks)